On hetki, mil tunnen, et mul on jälle väga raske olla. Asetan käe oma laubale, lasen valla ühe sügava ohke ja tunnen, kuidas asjad ei saa enam raskemaks minna :)
Ühesõnaga ma võin julgelt kuulutada, et olen olnud Chanias kõige pimedamal ajal. Isegi öösel ei ole nii pime, kui Chanias kl 6 õhtul. Ja nii pimedaks läheb umbes 2 korda päevas, nii umbes kl 7 ja kl 10. Ja mitu päeva järjest. Ja teate miks nii? Elektrikompanii streigib :D ma pidin eile laua alla naerust vajuma, kui kuulsin, mis on selle pimeduse põhjus. Nimelt lülitatakse kogu linnas elekter välja ja siis istud kuskil pärapõrgus kottpimedas. Eile oli see isegi romantiline, sest et olime välikohvikus. Meile toodi küünal ja siis me jõime seal õlut. Nunnu.
Aaa.. ja jätkates oma rasket beibe elu juttu, pean ma vajalikuks mainida, et ka pimedus ei sega mind minemast shoppama. nimelt käisin kottpimedas retuuse ostmas :) telefoniga valgustasin mannekeeni, kompisin, ütlesin, et tahan neid ja sain. Nii raske elu mul eks ole :)
Need ongi nee kurikuulsad retuusid. See kaabu topiti mulle lihtsalt pähe. Ma ei tea sellest midagi.
Vahepeal on meil olnud Espanish dinner ehk siis kl 10 õhtul pakuti kolmekäigulist hispaania toitu: omletti juurvilja püreega, risotto kanaga ja siis kana-singi paneeritud rullid vm + roosa hipaania kokteil. ühesõnaga lõpes kõik sellega, et põhjamaarahvas ei pidanud säärasele söömingule vastu ja tugevates kõhuvaludes mindi peagi magama. Loomulikult plaksutasime spanjodele ja ütlesime, et nad olid meist paremad :)
Omeletti pakkumas :P
Ja siin on kõik minu sõbrad:
No comments:
Post a Comment