KOKKUVÕTE

yasu!

ma teen lühikese kokkuvõtte:
1. ma armastan seda jumalatemaad, Kreeka on nii ilus
2. mulle maitseb Mythos, hakkan igatsema
3. kodu ranna lähedal on...hea :)
4. disco iga päev... on niiiii vahva
5. Heleniga discotada on niiiiiiiii tore!
6. Kõik erasmused jäävad eluks ajaks meelde, hakkan igatsema
7. Kreeka toit on hea, tahan gyros pitat
8. Chania on mulle nii armas, vanamutina lähen kindlasti sinna tagasi ja joon Mythost
9. Balos ja Falassarna... ilusaimad rannad Vahemeres
10. päeva eesmärk rõdul istuda... kordumatu!
11. kanasupi retsept tuli sealt
12. Kreeta on lihtsalt PARADIIS

ma olen nüüd Eestis tagasi:
1. kanasupp tuli päris hea
2. külm on
3. Tallinn on ilus
4. valge on siin öösiti
5. pilte on liiga palju, pean albumi tegema. päris albumi. paberkandjal :D
6. igatsen kõiki
7. lähen varsti magama

Kreeka, ma tulen tagasi!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Paradiis

17.-24.mai külastasid mind minu ülivägevad vanemad ja tänu neile sain ma lõpuks nautida kõike seda, mida Kreeta pakub. ausalt öeldes mul ei ole sõnu. Ma panen kõik selle lihtsalt piltidesse:

1. päev
Chania vanalinn, Vana sadam

Esimesel päeval tulime minu korterisse, sõime rõdul hommikust (nii nagi minu traditsioonid ette näevad) ja läksime Nea Chora randa. Emme ja issi olid sellest nii vaimustatud, kuigi mine seda niimoodi hinnata enam ei oska, minu jaoks on see kodu-rand. Siis läksime vanalinna jalutama ja õhtustasime kohalikus tavernas.










2. päev
Gramvousa, Balos beach

Teisel päeval otsustasin nad kohe loodusesse viia, et nad saaksid selle shoki, mille sain mina märtsis. Paradiis.













3.päev
Kreeta Tehnikaülikool, Stavros beach

Esmaspäeva hommikul panin lõplikult kokku oma projekti ja läksime ema-isaga minu ülikooli tööd ära viima. Minule üllatuseks mu ema-isale meeldis see ülikool :) okok, märtsis polnud veel lilli, nii et minnu esmamulje oli veidi teistsugune :)
Päeva teise poole veetsime ranades. Vee läbipaistvus ja temperatuur panevad siiani imestama. Nii ilus!





4. päev
Falassarna beach, Elafonisi beach

4. päeval otsustasime jälle ringi trippida ja loodusesse ning randa minna. Vesi oli Falassarnas nii soe, et ma tahtsin juba merineitsiks hakata ja sinna jääda. Elafonisis oli metsik tuul, seepärast ka selline maskeering. kuid siiski oli väga palav. Tagasiteel külastasime ühte kloostrit ka, ilus oli.

















5. päev
Glass bottom boat, Chania

Kuna olime väsinud ringisõitmisest, siis 5. päeva veetsime jälle Chanias. Läksime glass bottom boatiga lahele sõitma. Mulle nii meeldib meri... tahaks veel kuskile niimoodi paadiga minna.. ja siis hiljem viisin ema-isa kohalikku kiirtoidukasse gyros pitat sööma. aitab küll korralikest tavernadest :)









6. päev
Santorini- Fira, Oia

hmmm, algus ei olnud paljutõotav. Laev oli... merehaigete keskus ütleme nii. mina pidasin vaevaga 2 tundi vastu, mõtlesin viimse hetkeni, et ei ela seda üle. Ja siis oli pool päeva paha pärast. Meeleheide oli nii suur, et olin valmis lennupileteid ostma minema... aga siis lõin käega. üks rops ei ole 6000 eeki väärt :) aga Santorini on mega-ilus. Valged majad, ilusad kuplid... kaljud, sinine meri... susper! kusjuures tagasisõit oli ok, sest et lained lõikusid laevaga teise nurg all :)

















7. päev
Chania, bassein ema-isa hotellis

Viimane päev oli meil jumalast lebo. Käisime vanalinnas, super ilusad värvid olid, ostsime suveniire ja siis läksime ema-isa hotelli basseini juurde peesitama ja ujuma. Ranna jaoks oli liiga tuuline. Ja õhtul saime teada, et lend lükati edasi ja neile kingiti veel üks päev puhkust. Õhtul käisime Tamamis baby-sharki söömas :P









8. päev
Kalives beach, Kournas lake

Viimane päev oli super ilus jälle.. aga tuuline. Nii et läksime Kournas lake'i juurde uudistama. Laenutasime pedal-boati ja läksime järvele kilpkonnasid otsima. ei leidnud.. valest kohast otsisime :) ja siis nad läksidki ära... nii vahva nädal oli, ma avastasin enda jaoks jälle, et elu on nii ilus ja tuleb võtta viimast, sest mingi hetk olen Eestis Kopli kontoris tagasi... ja igatsen seda aega...

Õppimine teeb inimesest JÄNESE!

Jassu!

Kas te tahate näha, mida teeb inimestega õppimine? Olge lahked:

Kõigepealt tegelen rõdul sokkide kuivatamisega




siis saabub A le Coq



ja ei ole olemas paremat asja mõtteid täis ajule



ja siis kui tuuliseks kisub, on kuivatatud sokid sealt samast võtta

Tervist!

Mul on hea meel taaskord astuda siin teie ette ja pajatada mõningaid põnevaid sündmusi. Ma väga vabandan, et ei ole seni kirjutanud Mr. Kreeka tulemustest, saate aru, afterparty oli nii võimas, et niitis mu väga pikaks ajaks maha ja mr. Kreeka on nii šarmantne mees, et kõik naised olid pärast seda üritust veel tükk aega meeltesegaduses.
Võitlus oli väga tasavägine, kuid naiste, ja ka minu südame võitis kandidaat number 2. Ma tänan siinkohal ka kõiki oma sõpru, kes aitasid mind selle raske valiku osas. Auhinnaks teile: kuna mul on nüüd mr. Kreeka kontakt olemas, siis võin korraldada teile romantilise kohtingu, juhul kui kreekamaale satute loomulikult.

Olgu sõbrad, räägin nüüd sellest, mis reaalses maailmas ka toimub. Nimelt oli mul siis õhtul Chaniasse jõudes 39,3 palavik. Ma seda tõmblemist ei oskagi kirjeldada, mis selle palavikuga kaasneb, uskuge mind, värin see ei olnud, puhas tõmblemine. Oma 5 päeva veetsin Chanias Skineri korteris oma voodis, isegi arvuti taga ei viibinud, sest numbrist „39” oli saanud see tüüp, kes ei tahtnud minu juurest lahkuda. Nii ma siis seltsisin temaga päevast päeva. Olevat viirus Eestist, et muud ei ole kui ainult tappev kuumus sinu kehas. Aga 6ndal päeval suutsin ilma tablettideta hoida seda temperatuuri 37,7 peal. Ja eile ei olnud üldse palavikku.
Milline oli siis mu päevakava: magan, söön, magan, magan, söön, magan.... lähen rõdule kasse vaatama, siis magan jälle, vaatan õhtul filmi ja siis magan jälle. 5 päeva. Ma ei saa mainimata jätta, et samal ajal olid mul siin sõbrad Eestist, 5 tükki eks ole ja ma ei saanud nendega hängida. Tänud Renéle, et ta mulle vähemalt lolli juttu rääkis tujutõstmiseks. Njah, kohalikud erasmused ja muu loomad käisid samal ajal Gramvousa ja Elafonisi rannas trippimas ja grillisid üks õhtu siin rannas jne.... a noh, ma lohutan ennast sellega, et mul on see veel kõik ees kui emme ja issi tulevad.
Eile olin ma hästi õnnelik, käisin apteegis. Esimene õues käik üle pika aja. Ostsin maaikat ka ja istusin 45 minutit rõdul, et värsket õhku hingata.

Tänase hommiku veetsin ma aga triksiga, ok, päevitusriietega rõdul. Ei tea jah, mis ma tegin. Päevitasin lõpuks ometi.
Muide, mul on siin uus sõber. Ma käin teda õhtuti rõdul vaatamas. See on kiisu, kes teeb hästi koledat häält ja siis ta vahetab asukohta, nii et kord on teda ühel pool maja kuulda ja kord teisel. Näe, mu sõber:

Tagasi Kreetale!

Kui tavaliselt kirjutan sellest, kui lahe ma olen ja kui vinge kõik on, siis seekord on vastupidi. Passin taaskord oma lemmikus Praha lennujaamas ja ootan, millal ükskord läheb lennuk. Nu 3 tundi veel ja ma ei pea siinkohal vajalikuks mainida, et olen siin olnud ka juba tükk aega. Näen välja nagu eskimo, kui lubate, siis pilti endast ei tee. Mul on peas lausa 2 kapuutsi. Ja mul on nii külm... nu ühesõnaga tabas mind öösel 38,8 palavik ja praegu on mu ainus sõber paratsetamool.

Chaniasse plaanin jõuda alles pool 9 õhtul. Ja ma ei taha üldse uskuda, et ärkasin täna kl 3. Mis te arvate, mis ma homme terve päev teen... hahaaa... raske arvata eks ole. Kõige ebanormaalsem on see, et pean konverentsi kokkuvõtteid tegema, aruandeid ja rahaasju ajama, nu ei anta rahu eks ole. Püüa siis seda värki palavikus ja ilma vigadeta teha. Ma siin eile tõestasin jälle, et olen loomult blondiin. Nimelt leppisin maili teel kokku ühe Mikuga, et ta tuleb konverentsile pildistama. Konverentsil küsisin Mikult, et mis ta nimi on ja miks Mikk ei tulnud ja tükk aega seletasin talle, et tal ei ole mu e-maili, kuigi olime juba mitu kirja saatnud. Nu ma lihtsalt millegipärast otsustasin nime järgi, et ma tean seda Mikku nägupidi, aga konverentsil oli hoopis teistsugune noormees ja ma siis käitusin nagu viimane blondiin :)

Aga konverentsist nii palju, et asi toimus ja ma usun, et vägagi edukalt. Rahvast oli vähem kui oodatud oli, kuid ehk oli see siis soe kevadine ilm või eksamieelne ärevus, mis noori tabas, et nad viimasel hetkel ümber mõtlesid. Poisid, kes aitasid korraldada, olid väga-väga tasemel. Ma tõesti ei väsi neid kiitmast. Aa..... ma ju ostsin endale Kaubamaja meesteosakonnast lipsu ka :P

Raport Eestist

Nii. Vahepeal on siis juhtunud sellised asad:

1. Eestis jätkan sama moodi:

2. Olen leidnud endale uue sõbra:

3. Kõik teised sõbrad istuvad endiselt minu toas luku taga (vabandan, et mul ikka veel kapiuksi pole):

4. On ainult üks tõeline sõber:

side lõpp.

Kuidas Põhijumal Eestisse läks

Istud Praha lennujaamas ja mõtled, et Eestini on veel 6 tundi. Ja juba oled lennus olnud 8 tundi. No mis see olgu eks ole.... Ilm on, olgem ausad ja otsekohesed, s***. „Ma ei saa üldse aru, kuidas siin eldada saab, kui kõik nii hall ja vihmane on,” ütles Põhijumal, kes on viimased 5 päeva veetnud 30 kraadises Kreeka rannas päevitades ja ujudes. Ei tea, mis mind Eestis siis ootab? Ja üleüldse, tegelt mind ei huvita, mis ilm seal Eestis on, kodu ikkagist. Ja mis seal salata, praegu tahan ma koju!

Ma ostsin muidugi kingitusi ka ja siis on vaja need ju võimalikult kiiresti ära anda, et näha teiste inimeste silmis rõõmu, et neid meeles peeti. Aga aitab nüüd teistest, ma ei tohi oma ametit unustada (ego-maniakk, kes veel ei tea)...

Räägime siis minust: viimased päevad Kreetal olid tõesti suurepärased, sellist ilma pole ma vääääga ammu näinud. Aga ma ei nuta, sest et tänasest läks Kreekas külmaks ja seal on ainult 21 kraadi (ja Skineri elanikud, isegi kui praegu on soojem, siis ma ei taha sellest midagi kuulda). Käisin lõpuks esimest korda ka ujumas, st siis et minu pikkade vasrvastega koivad puutusid merepõhja täpselt 12.aprillil. vesi on nii mõnus soolane, et mul pole vaja väga karta ka, et ma mingi hetk võin lihtsalt põhja vajuda. Rannas on lamamistoolid. Ma siin ükspäev läksin sinna randa raamatut lugema ja iga kord kui onu kõhukotiga (kus siis eeldatavasti oli raha sees) lähenes, panin ma silmad kinni ja teesklesin, et magan, sest et kes see siis võtab rahakotti randa kaasa, kui maja on 30 m eemal. Niimoodi ma siis ei maksnud 3 eurot oma tooli eest J Meile meeldiva tasuta asjad, tasuta asjad, tasuta asjad (tervitan siinkohal Kullamaad)!

Eelviimasel päeval enne Eestisse minekut panime Heleniga ilusad kleidid selga ja läksime kambaga Tamami sööma, mis on siis Chania vanalinnas asuv superhea kreeka restoran. Ja me istusime väljas. Saad aru eks ole, istud väljas, sööd parimat kreeka toitu ja jood superhead majaveini. Ja sul on ainult kleit seljas ja kell on 23.00 eks ole. Ja väljas on mingi ligi 24 kraadi. Sellistel hetkedel tunned, et tahaks märkmeid teha (fantastiline nelik saab aru, mida ma sellega mõtlen... ehk siis saab aru, et ma ei mõtle midagi, vaid lihtsalt tahtsin kuskil mainida, et teeme märkmeid).

Nii täitsa muuseas mainin ära, et loen praegu raamatut sellest, kuidas edukad inimesed võivad saada veel edukamaks. Noh, selline kerge ego-maharahustamise raamat. Mulle meeldib. Ja ühe lolluse tegin muide praegu Ateena lennujaamas veel: ostsin mingi lollaka raamatu, mis pidi olema naljakas, aga lõppkokkuvõttes viskas mul see täiega üle ja ma hakkasin jälle oma edukate inimeste raamatut lugema.

Lennukis mul igav ei olnud. Seni olen mõlemad otsad saanud akna all istuda ja vaadata kui äge on ikka teiste asjade peale ülevalt alla vaadata. Nagu jumal ise eks ole. Võtsin seal topsi veini ja istusin niimoodi oma mõmmiga raamat näpus. Ja mul ei ole üldse piinlik nii lapsik olla. Ilus komplekt eks ole mõmmi ja vein. Imelik, et nad ei küsinud, et kas ma ikka täisealine olen J a ja siis ma sain loomulikult üksinda naerda ka lennukis. Mr. Beani näidati. Nu ja krt, ma ei saa mitte naerda, kui ma teda näen. Ja nu ja siis loomulikult tõestasin ma endale veelkord kui loll ma võin olla. Läksin ma siis rõõmsalt vesiklosetti. Vaatan uksel silt: occupied. Nu ja siis toetasin seal ülbelt vastu seina ja ootasin kuni vabaneb. Nu ja kui möödunud oli juba üks piinlik minut, siis otsustasin korraks selja taha vaadata. Seal oli ka klosett ja üllataval kombel vaba. Nu ja ma siis tegin näo nagu asjad peaksidki nii olema ja läksin klosetti.

Viimane lend oli kõige raskem. Ma olin nii väsinud, et isegi süda läks peaaegu et pakaks. Nu ja muidugi, kui ma lennukist maha tulin, siis ei suutnud ma ikka veel uskuda, et kodumaal ainult 4 kraadi on, nii et ma siis värisesin pooleks. Aga tuleb nentida, et selle viimase reisi ajal nägin ma midagi meeletult ilusat. Tähed olid taevad ja justkui meri oli meie all pilvkate ja mööda seda joonistasid kauneid mustreid välgusähvatused. Milline romantika Põhijumala jaoks. J Ja lennujaamas ootas mind kollaste lilledega noormees. No on alles romantika eks ole...

Eestis ootavad mind ees väga töökad 2 nädalat. Üritan selle aja sees ära teha konverentsi, uurimustöö, 4 esseed ja Kreeka jaoks ühe proekti. Kuidagi liiga ambitsioonikas tundub... no ma siis püüan vähemalt alustada, sest et kui ma tagasi Kreetale jõuan, siis mõtesin, et võiks viimast võtta, sest et aprill kujunes mul natuke närviliseks konverentsi pärast ja ma olen puhkust väärt J mais on mul siin nii palju tuttavaid ja sõpru ja perekonnaliikmeid vahelduva eduga, et ma ei sooviks samal ajal arvuti ja raamatute/artiklite seltsis veeta. Selline on siis eesmärk „aprilli lõpp 2008”. Kuid samas ei kavatse ma unustada oma sõpru, kellest ma nii väga puudust tunnen. Nii et kõik telefonikõned on teretulnud!

Kohtumiseni!