9.02.2008 Teine päev Kreekamaal
Tere! Minu nimi on Alissa ja ma olen Kreekas. Olen siin olnud tervelt kaks päeva ja juba võib kinnitada, et valdan nii mõndagi kreekakeelset sõna. Ilm on väga sümpaatne, paistab päike ja me oleme kogu aeg õnnelikud. Kreeklased on hästi vastutulelikud ja asjade ülesleidmisega ei ole üldse probleemi, eriti kui valdad juba nii palju põevaid sõnu nagu mina!
Tegelikult räägin kiiruga ka selle ära, kuidas meil siia jõudmine läks... kenasti! Tulin ma ju otse Londonist – ja siinkohal tuleb nentida, et London on väga-väga ilus ja sõbralik ja kihvt linn – ning kohtusin Ateena lennujaamas Eliisi ja Anelliga (need on kaks tüdrukut TTÜst, kes ka Kreekasse tulid). Saime sealt kohe laevale ja siis Chaniasse. Laeval olid väga vastutulelikud inimesed, viis pluss. Ilm oli ilus ja õhtuks olime oma korteris.
Aga olgu. Ülalkirjeldatu oli nüüd see, mis oleks võinud olla. Nüüd aga see, kuidas asjad tegelikult läksid:
Lononi kohta ma jama ei ajanud. Tõepoolest super äge linn. Fantastika. Aga ma pean tunnistama, et äraminek ei olnud vahva. Üksinda sõita öösel kell 3 lennujaama ja seal passida niisama ja oodata 6.40 lennukit Ateenasse...eeeii, aitüma. Näiteks pidin ma mõmmiga kahekesi lennujaama McDonaldsisse minema. Ta istus mu kõrval tooli peal. Pilti mul teile kahjuks ette näidata ei ole, sest et mul oli piinlik ennast mõmmiga pildistada. Lend oli vahva. Siinkohal tänan oma venda ja mari kaaa, et tänu teile sain lennukist kreeka tähti õppida. Ateena lennujaamas oli mul umbes tund aega kuni Eesti plikad kohale jõudsid. Vaatasin lihtsalt inimesi. Väga teistsugused. Peale lähevad ainult blondid, seega mina saan rahus elada – Anell aitab hädast välja, sest ta on poolblond.
Kreeka keelt ma veel ei valda, kuid oskan öelda jamas- terviseks, jasses- tere, efkharisto- aitäh, palakalo- palun ja veel paar mõttetut sõna.
Edasi jätkus vahva sõit bussiga Piraeusesse, sadamasse. Bussis oli kaks mitte väga normaalset joobes inimest, kes magasid. Üks tahtis kogu aeg Eliisile sülle kukkuda, ma ei saa siiani aru, miks Eliis ei lasknud seda teha... aga igatahes...Anell pidas vajalikuks mainida, et õues olevat kõva tuul. Või nii talle aknast paistis. Mina pidasin vajalikuks sellist asja eitada.
Jõudsime sadamasse umbes tund aega enne väjumist. Millegi pärast arvasime, et meil on paaniliselt kiire ja hakkasime laeva poole jooksma. Raskete kohvritega. Ja kui laevani jõudsime, tõdesime fakti, et laev on teisel pool väikest lahte. Mõistes juba tolleks hetkeks, kui võimatu on jalgsi seda teed läbida, et sinna pääseda, püüdsime takso kinni. Taksojuht oli tüüpiline kreeklane (siinkohal tervitan oma ema) ja ütles riläx. Mina igaljuhul relakseerusin kohe. Teised veel mitte. Kohvrid olid meil nii suured, et sõitsime lahtise bagasnikuga, küll ainult 4 minutit, sest nii kiiresti sinna autoga sai. Taksojuht pakkus meile kohalikku nätsu, närisime seda meeleldi.
Jõudsime laevale. Kõik oli tip-top. Unistasime sellest, kuidas õhtul juba kohal oleme. Kell oli 4 päeval. Sõime ja lobisesime ja siis järsku otsustas üks tore kreeka noormees tõlkida meile seda teadet, mida üks tädi raadio teel oli juba vähemalt tund aega korrutanud. Nimelt tuul oli nii kõva, et sadam otsustas, et täna ei sõida ükski laev. Ehk oleks pidanud Anelli kommentaari tuule kohta tõsiselt võtma....Mind läbis ahastus ja meeleheide. Ja kuna me olime nii kaua teadmatuses, siis kogu laeva inimesed jõudsid lennupiletid õhtuks ära bukkida. Ja nu sadamast lennujaama sõidab ks tund-poolteist. Kuna kajutikohta meil polnud, siis hakkasime seda asja ajama. Selleks, et piletid ära vahetadda, oli vaja teha check outi ja sellega läks miljon aastat, kuna ükski laeva töötaja ei teadnud ise ka kuidas asjad käivad. Ühesõnaga kui jõudsin õue (jah, justnimelt, laevast kajutit osta ei saa, seda saab ainult õuest putkast), oli kassa just jõudnud sulguda, et Alissa mitte mingil juhul kajutis magada ei saaks. Ütleme nii, et 2 õlut ja ma olin jälle õnnelik. Magada oli isegi täitsa ok, võite mu pildikogust vaadata: mõmmiga magamiskotis oli täitsa soe.
Tere! Minu nimi on Alissa ja ma olen Kreekas. Olen siin olnud tervelt kaks päeva ja juba võib kinnitada, et valdan nii mõndagi kreekakeelset sõna. Ilm on väga sümpaatne, paistab päike ja me oleme kogu aeg õnnelikud. Kreeklased on hästi vastutulelikud ja asjade ülesleidmisega ei ole üldse probleemi, eriti kui valdad juba nii palju põevaid sõnu nagu mina!
Tegelikult räägin kiiruga ka selle ära, kuidas meil siia jõudmine läks... kenasti! Tulin ma ju otse Londonist – ja siinkohal tuleb nentida, et London on väga-väga ilus ja sõbralik ja kihvt linn – ning kohtusin Ateena lennujaamas Eliisi ja Anelliga (need on kaks tüdrukut TTÜst, kes ka Kreekasse tulid). Saime sealt kohe laevale ja siis Chaniasse. Laeval olid väga vastutulelikud inimesed, viis pluss. Ilm oli ilus ja õhtuks olime oma korteris.
Aga olgu. Ülalkirjeldatu oli nüüd see, mis oleks võinud olla. Nüüd aga see, kuidas asjad tegelikult läksid:
Lononi kohta ma jama ei ajanud. Tõepoolest super äge linn. Fantastika. Aga ma pean tunnistama, et äraminek ei olnud vahva. Üksinda sõita öösel kell 3 lennujaama ja seal passida niisama ja oodata 6.40 lennukit Ateenasse...eeeii, aitüma. Näiteks pidin ma mõmmiga kahekesi lennujaama McDonaldsisse minema. Ta istus mu kõrval tooli peal. Pilti mul teile kahjuks ette näidata ei ole, sest et mul oli piinlik ennast mõmmiga pildistada. Lend oli vahva. Siinkohal tänan oma venda ja mari kaaa, et tänu teile sain lennukist kreeka tähti õppida. Ateena lennujaamas oli mul umbes tund aega kuni Eesti plikad kohale jõudsid. Vaatasin lihtsalt inimesi. Väga teistsugused. Peale lähevad ainult blondid, seega mina saan rahus elada – Anell aitab hädast välja, sest ta on poolblond.
Kreeka keelt ma veel ei valda, kuid oskan öelda jamas- terviseks, jasses- tere, efkharisto- aitäh, palakalo- palun ja veel paar mõttetut sõna.
Edasi jätkus vahva sõit bussiga Piraeusesse, sadamasse. Bussis oli kaks mitte väga normaalset joobes inimest, kes magasid. Üks tahtis kogu aeg Eliisile sülle kukkuda, ma ei saa siiani aru, miks Eliis ei lasknud seda teha... aga igatahes...Anell pidas vajalikuks mainida, et õues olevat kõva tuul. Või nii talle aknast paistis. Mina pidasin vajalikuks sellist asja eitada.
Jõudsime sadamasse umbes tund aega enne väjumist. Millegi pärast arvasime, et meil on paaniliselt kiire ja hakkasime laeva poole jooksma. Raskete kohvritega. Ja kui laevani jõudsime, tõdesime fakti, et laev on teisel pool väikest lahte. Mõistes juba tolleks hetkeks, kui võimatu on jalgsi seda teed läbida, et sinna pääseda, püüdsime takso kinni. Taksojuht oli tüüpiline kreeklane (siinkohal tervitan oma ema) ja ütles riläx. Mina igaljuhul relakseerusin kohe. Teised veel mitte. Kohvrid olid meil nii suured, et sõitsime lahtise bagasnikuga, küll ainult 4 minutit, sest nii kiiresti sinna autoga sai. Taksojuht pakkus meile kohalikku nätsu, närisime seda meeleldi.
Jõudsime laevale. Kõik oli tip-top. Unistasime sellest, kuidas õhtul juba kohal oleme. Kell oli 4 päeval. Sõime ja lobisesime ja siis järsku otsustas üks tore kreeka noormees tõlkida meile seda teadet, mida üks tädi raadio teel oli juba vähemalt tund aega korrutanud. Nimelt tuul oli nii kõva, et sadam otsustas, et täna ei sõida ükski laev. Ehk oleks pidanud Anelli kommentaari tuule kohta tõsiselt võtma....Mind läbis ahastus ja meeleheide. Ja kuna me olime nii kaua teadmatuses, siis kogu laeva inimesed jõudsid lennupiletid õhtuks ära bukkida. Ja nu sadamast lennujaama sõidab ks tund-poolteist. Kuna kajutikohta meil polnud, siis hakkasime seda asja ajama. Selleks, et piletid ära vahetadda, oli vaja teha check outi ja sellega läks miljon aastat, kuna ükski laeva töötaja ei teadnud ise ka kuidas asjad käivad. Ühesõnaga kui jõudsin õue (jah, justnimelt, laevast kajutit osta ei saa, seda saab ainult õuest putkast), oli kassa just jõudnud sulguda, et Alissa mitte mingil juhul kajutis magada ei saaks. Ütleme nii, et 2 õlut ja ma olin jälle õnnelik. Magada oli isegi täitsa ok, võite mu pildikogust vaadata: mõmmiga magamiskotis oli täitsa soe.
Hommikul selgus, et laev ei lähe täna ka ja ei lähe vist ka homme. Ühesõnaga hakkasime laevast väljuma. Vastu tuli tundmatu vanamees, kes ütles, et tema usub, et laev siiski läheb täna. Nu me siis olime taaskord segaduses, kuni siiki lõpuks julgel, kuid väsinud sammul astuma hakkasime. Vahepeal sain ma teha sporti ja joosta sadama territooriumil erinevate putkade vahel, et laeva raha tagasi saada. Kasulik. Edasi oli kõik vahva, jõudsime lennujaama, saime viimased 3 piletit ja jõudsime Chaniasse. Päike paistis ja oli soe. Ma suutsin viivuks juba õnnelik olla.
Saime kokku eestlasest erasmuse Heleniga ja tema Kreeka sõbrannaga. Tegime nalja ja sõime. Ja siis siin on kombeks, et peale sööki tuuakse lauda raki, mis on selline kange alkohol. Ja peab jooma. Käisime korraks ka tšehhide juures. Ja sealt ära tulles sattusime sellise paduka alla, et õhtul me täna enam välja kuhugi ei läinud.
Ja mees(vanamees), kes üürib välja seda korterit, kus me elame, kutsus alla enda juurde (rääkisin seal telefoni teel korteri omanikuga üürimaksmisest- ja seda vene keeles-) ja ta pakkus jälle rakit. Võtsime Anelliga, sest et olevat ebaviisakas ära öelda. Ma vaatan, et siin võib terve päev purjus olla, kui sul palju sõpru on ja sa neil külas kogu aeg käid ja kõik pakuvad rakit.
Igaljuhul Kreekas on torm, sajab padukat (sõna otseses mõttes padukat). Aga teisipäeval pidi ilusaks minema ja 18 kraadi lubati. Aga seni on siis märg ja kole. A ja seda ka, et meie korter on mere ääres ja väga normaalse koha peal. A ja seda ka, et edaspidi ma ikka ei viitsi nii detailselt kirjutada, praegu pole lihtsalt midagi paremat teha. Tervitused kõigile!
Ps. Egert, vitamiini võtan iga päev!
Igaljuhul Kreekas on torm, sajab padukat (sõna otseses mõttes padukat). Aga teisipäeval pidi ilusaks minema ja 18 kraadi lubati. Aga seni on siis märg ja kole. A ja seda ka, et meie korter on mere ääres ja väga normaalse koha peal. A ja seda ka, et edaspidi ma ikka ei viitsi nii detailselt kirjutada, praegu pole lihtsalt midagi paremat teha. Tervitused kõigile!
Ps. Egert, vitamiini võtan iga päev!
SIIN on ka pidlid:
http://picasaweb.google.com/alissav86
http://picasaweb.google.com/alissav86
2 comments:
Maria tervitab vastu! :)
ahahahaaaaa
Post a Comment