Jaaa täna oli päev, mil mõcin, et kirjutan, et meil nüüd päike paistab ja te peate kõik nentima fakti, et siin on kevad, kuid võta näpust, teine pole end veel ilmutanud. Kuid sellest hoolimata ei lase me end sellest heidutada, sest et just praegu, lootes leida itimeest, täheldasin ma õues mäetipu taga punast päikesevalgust. Kes teab, ehk see oligi tükike homsest päikesest. Aga see selleks... võtan parem kokku möödunud sündmused.
Nimelt on meil korteris neljas üürnik. Suur-suur tigu. Iseenesest on normaalne kui sul kodus laes teod ripuvad, eks ole. Aga me ei julge teda puutuda, nii et jääme lihtsalt lootma, et ta sealt alla ei kuku.
Eilse päeva jooksul ei toimunud tegelikult mitte midagi. Käisime erasmuse koordinaatori juures, siis pangas ja siis läksime koju. Ma lugesin raamatut ja tukastasin 5 minutit (suu suitseb praegu, sest et tegelikult oli see tund aega). Kõhus oli üks mõnus Giros Pita ehk suflaki ja otsustasimegi kreeklaste moodi siestat teha, sest et Kreekamaal on sellised reeglid: esmaspäevaiti, kolmapäeviti ja laupäeviti on kõik asjad lahti kuni 14.30 ja teistel päevadel on siis 9.00-14.30 ja siis 18.00-20.30. ühesõnaga vaata ise kuidas hakkama saad, sest et kui midagi vaja on, siis kõik on alailma kinni.
Minul on Kreekas väga vahva selle pärast, et linn on kiisjasid täis. Igat värvi. Ja kui ma nendega räägin, siis nad alailma vastavad midagi, aga kahjuks kreeka-mäu-keelt ma veel ei valda, nii et püüan nende emotsioonidest ühtteist välja lugeda. Üks paks koer elab ka Chanias. Ma algul arvasin, et ta on lihtsalt rase koer, aga siinkohal usun ma kohalike juttu rohkem kui enda arvamust.
Nu ja apelsinidest, mandariinidest ja sidrunitest ei maksa kirjutadagi, neid on kõik kohad täis.
Nu ja üks tähelepanek veel: autot ma rentida ei julge, sest sellist liiklust pole ma veel varem näinud. Ka rohelise tulega üle tee minnes peab sul 4 silmapaari olema.
Eile tegime esimest korda siis ise süüa. Väga tore oli. Makaronid, viinrid ja juust pluss kreeka salat.
Ja siis tuli meie juurde mustmijon inimest (kohal oli 8 eestlast, tšehhid, belgiapoiss, joseignaasiod, üks kreeklane ja saigi vist kõik). Ja kui kõik need mustmiljon inimest räägivad ja mängivad seda numbritemängu, kus tuleb teatud numbrite asemel teatud sõna lausuda ja siis juua, siis lärm läheb suureks. Üks naaber tuli siis mainima, et tal on homme tööpäev. Mul oli juba vahepeal kõigest nii poogen, et oleksin magama läinud... sain kusjuures kõige vaiksema eesti tüdruku tiitli (kõik mu sõbrad ju nõustuvad sellega)... ja otsustati baari minna, et naabreid mitte segada. Aga meil on selline vahva uks, et kui võtme unustad seest poolt ukse ette, siis sisse enam ei saa. Ja vot ei saanudki. Koputasime paar korda naabrite ukse peale (kell 3 öösel), et sealt rõdu kaudu meie juurde pääseda, kuid need olid juba magama jäänud. Ja siis nagu imeväel ilmusid välja Radek (tšehhi noormees, kes on kuidagi arvatavasti ekstreemspordiga seotud) ja Julien (belgia noormees, kes arvas, et temast on ka abi) ja avasid ukse. Ehk siis üks tüüp hüppas rõdule kuidagi ja nii see siis läks. Ja siis oli kõigest juba nii poogen, et läksime magama.
Lisaks on mul veel üks uudis, mis võib ainult Kreekas olles kõne alla tulla. Nimelt, kool ei hakanudki eile nagu pidanuks olema, vaid hakkab hoopis järgmisel esmaspäeval. Haha. Ja isegi meie koordinaator sai sellest alles nüüd teada. Nimelt neil olid valimised ja kõik pidid koju valima minema, nii et õppetöö lükati nädala võrra edasi.
Kui nüüd aga rääkida veidi kultuurišokist, siis siin see on. Täna siis sattusime esimest päeva ülikooli. Ja... esiteks ma pidin üpris palju fotografeerima, et te ikka aru saaksite, mis asi on üks Kreeka ülikool. Campusesse sisenedes mina näiteks lihtsalt hakkasin õudusest kisama ja Anell naeris, et Alissal on kultuurišokk. No vaadake ise. kole, soditud jne... See vist ei vaja kommentaare.
ja üks asi veel. Eile nägin poes suurt kana või kalkunit, kel olid veel jalad küljes ja pikad varbaküüned. Eestis ma pole midagi sellist näinud.
Adio!
No comments:
Post a Comment