Tervist!

Mul on hea meel taaskord astuda siin teie ette ja pajatada mõningaid põnevaid sündmusi. Ma väga vabandan, et ei ole seni kirjutanud Mr. Kreeka tulemustest, saate aru, afterparty oli nii võimas, et niitis mu väga pikaks ajaks maha ja mr. Kreeka on nii šarmantne mees, et kõik naised olid pärast seda üritust veel tükk aega meeltesegaduses.
Võitlus oli väga tasavägine, kuid naiste, ja ka minu südame võitis kandidaat number 2. Ma tänan siinkohal ka kõiki oma sõpru, kes aitasid mind selle raske valiku osas. Auhinnaks teile: kuna mul on nüüd mr. Kreeka kontakt olemas, siis võin korraldada teile romantilise kohtingu, juhul kui kreekamaale satute loomulikult.

Olgu sõbrad, räägin nüüd sellest, mis reaalses maailmas ka toimub. Nimelt oli mul siis õhtul Chaniasse jõudes 39,3 palavik. Ma seda tõmblemist ei oskagi kirjeldada, mis selle palavikuga kaasneb, uskuge mind, värin see ei olnud, puhas tõmblemine. Oma 5 päeva veetsin Chanias Skineri korteris oma voodis, isegi arvuti taga ei viibinud, sest numbrist „39” oli saanud see tüüp, kes ei tahtnud minu juurest lahkuda. Nii ma siis seltsisin temaga päevast päeva. Olevat viirus Eestist, et muud ei ole kui ainult tappev kuumus sinu kehas. Aga 6ndal päeval suutsin ilma tablettideta hoida seda temperatuuri 37,7 peal. Ja eile ei olnud üldse palavikku.
Milline oli siis mu päevakava: magan, söön, magan, magan, söön, magan.... lähen rõdule kasse vaatama, siis magan jälle, vaatan õhtul filmi ja siis magan jälle. 5 päeva. Ma ei saa mainimata jätta, et samal ajal olid mul siin sõbrad Eestist, 5 tükki eks ole ja ma ei saanud nendega hängida. Tänud Renéle, et ta mulle vähemalt lolli juttu rääkis tujutõstmiseks. Njah, kohalikud erasmused ja muu loomad käisid samal ajal Gramvousa ja Elafonisi rannas trippimas ja grillisid üks õhtu siin rannas jne.... a noh, ma lohutan ennast sellega, et mul on see veel kõik ees kui emme ja issi tulevad.
Eile olin ma hästi õnnelik, käisin apteegis. Esimene õues käik üle pika aja. Ostsin maaikat ka ja istusin 45 minutit rõdul, et värsket õhku hingata.

Tänase hommiku veetsin ma aga triksiga, ok, päevitusriietega rõdul. Ei tea jah, mis ma tegin. Päevitasin lõpuks ometi.
Muide, mul on siin uus sõber. Ma käin teda õhtuti rõdul vaatamas. See on kiisu, kes teeb hästi koledat häält ja siis ta vahetab asukohta, nii et kord on teda ühel pool maja kuulda ja kord teisel. Näe, mu sõber: