Ja kes siis pealkirjas Tõnis Mägi nime silmasid, kuid keeldusid oma silmi uskumast, siis vaadake veel: Tõnn ja Meie. 
Ja oligi nii, Anglikaani kirikus, Ateenas, oli kontsert, mida korraldas Eesti saatkond kohalikele eestlastele ja kõige tipuks, nii uskumatu kui see ka ei ole, pakuti kiluvõileiba. Me silmad läksid kohe särama ja siis seal oli kaks hästi nunnut rahvariietes kaksikut, kes käisid kandikutega ringi. Ja mingi hetk nad said vist aru, et lihtsam oleks kandik meie ette panna. Ja nii armas oli, kui inimesed tulid ja meie käest küsisid, et kas nad võivad võikut võtta. Nämm-nämm oli :P
Edasi arenesid sündmused aga väga ootamatult. Kirikus pakutud vein oli oma töö teinud ja siis läksime klubisse. No ja siis seal edasi ei olnud midagi ootamatut, kaks eputrillat hakkasid non-stop klubis tantsima, nii et lõpuks olime tähelepanukeskpunktis, ja mis kõige vahvam, meil oli oma fotograaf Anell. Nii et uus duo on sündinud ja meil on oma isiklik manager/fotograaf Anell.
Tähtis, et me ise endaga rahul oleme eks ole :P
Ja siis üks mitte nii oluline asi: Akroplolis. No mis ma siin ikka nõmetsen- megailus oli.
Ja oligi nii, Anglikaani kirikus, Ateenas, oli kontsert, mida korraldas Eesti saatkond kohalikele eestlastele ja kõige tipuks, nii uskumatu kui see ka ei ole, pakuti kiluvõileiba. Me silmad läksid kohe särama ja siis seal oli kaks hästi nunnut rahvariietes kaksikut, kes käisid kandikutega ringi. Ja mingi hetk nad said vist aru, et lihtsam oleks kandik meie ette panna. Ja nii armas oli, kui inimesed tulid ja meie käest küsisid, et kas nad võivad võikut võtta. Nämm-nämm oli :P
Edasi arenesid sündmused aga väga ootamatult. Kirikus pakutud vein oli oma töö teinud ja siis läksime klubisse. No ja siis seal edasi ei olnud midagi ootamatut, kaks eputrillat hakkasid non-stop klubis tantsima, nii et lõpuks olime tähelepanukeskpunktis, ja mis kõige vahvam, meil oli oma fotograaf Anell. Nii et uus duo on sündinud ja meil on oma isiklik manager/fotograaf Anell.
Tähtis, et me ise endaga rahul oleme eks ole :PJa siis üks mitte nii oluline asi: Akroplolis. No mis ma siin ikka nõmetsen- megailus oli.
Ja see oli kõige ilusam asi :D Mul on nüüd uus desktopi pilt :P 
Ja järgmine päev käisime Ateena Ülikoolis. Hästi suur oli ja ausalt öeldes oli sümpaatsem kui meie Chania getto-kool. Ja kuna me oleme kõik sellised elektroonikahuvilised, siis saime ühe professoriga jutule, kes ühes laboris pidas kiire loengu tuuleenergiageneraatoritest ja päikeseenergiast
ning siis.... ja siis ja siis ja siis: sõitsime elektroonilise Citroeniga, täis elektroonilisega ma mõtlen. See oli niiiiiiiii vaikne. Jõle sheff. Näete, ma sain rooli ka. 
Reis Ateenasse oli ühesõnaga megavahva, kuid saime loomulikult mitte nii vahva punkti sellele panna. Nagu paljud juba teavad, siis ma ei salli lapsi, kes räägivad ja kisavad. Nu ja minu rõõmuks oli siis laevas minu magamistoolide juurde tekkinud mingi mutt kahe põngerjaga. Ja siis nad blokkisid mu vahekäigu ära, nii et ma terve öö togisin neid jalgadega, et mõista anda, kes siin boss on. Ja nu kui ma lõpuks tundidepikkuse meeleheitliku magamajäämise tulemusena lõpuks magama ka jäin, siis kohe hakkas väike plika jonnima ja jonnis ta nii kõva häälega, et kogu ruum ärkas üles. Ja lõpuks mulle tundus, et ta jonnib meelega, et ma magada ei saaks.
Nu ärme lase nüüd tujul langeda ja vaatame selle asemel hoopis mõnd põnevat fotosalvestust meie reisist:
Ja järgmine päev käisime Ateena Ülikoolis. Hästi suur oli ja ausalt öeldes oli sümpaatsem kui meie Chania getto-kool. Ja kuna me oleme kõik sellised elektroonikahuvilised, siis saime ühe professoriga jutule, kes ühes laboris pidas kiire loengu tuuleenergiageneraatoritest ja päikeseenergiast
ning siis.... ja siis ja siis ja siis: sõitsime elektroonilise Citroeniga, täis elektroonilisega ma mõtlen. See oli niiiiiiiii vaikne. Jõle sheff. Näete, ma sain rooli ka. Reis Ateenasse oli ühesõnaga megavahva, kuid saime loomulikult mitte nii vahva punkti sellele panna. Nagu paljud juba teavad, siis ma ei salli lapsi, kes räägivad ja kisavad. Nu ja minu rõõmuks oli siis laevas minu magamistoolide juurde tekkinud mingi mutt kahe põngerjaga. Ja siis nad blokkisid mu vahekäigu ära, nii et ma terve öö togisin neid jalgadega, et mõista anda, kes siin boss on. Ja nu kui ma lõpuks tundidepikkuse meeleheitliku magamajäämise tulemusena lõpuks magama ka jäin, siis kohe hakkas väike plika jonnima ja jonnis ta nii kõva häälega, et kogu ruum ärkas üles. Ja lõpuks mulle tundus, et ta jonnib meelega, et ma magada ei saaks.
Nu ärme lase nüüd tujul langeda ja vaatame selle asemel hoopis mõnd põnevat fotosalvestust meie reisist:
1 comment:
No kle. Ma mudugi tänan komplimentide eest, a samas loen siin Su bloggi ja olen ka sunnitud itsitama koledasti. Hakka või uskuma, et igalpool väljamaal ongi lahe või mis?
Post a Comment