Tagasi Kreetale!

Kui tavaliselt kirjutan sellest, kui lahe ma olen ja kui vinge kõik on, siis seekord on vastupidi. Passin taaskord oma lemmikus Praha lennujaamas ja ootan, millal ükskord läheb lennuk. Nu 3 tundi veel ja ma ei pea siinkohal vajalikuks mainida, et olen siin olnud ka juba tükk aega. Näen välja nagu eskimo, kui lubate, siis pilti endast ei tee. Mul on peas lausa 2 kapuutsi. Ja mul on nii külm... nu ühesõnaga tabas mind öösel 38,8 palavik ja praegu on mu ainus sõber paratsetamool.

Chaniasse plaanin jõuda alles pool 9 õhtul. Ja ma ei taha üldse uskuda, et ärkasin täna kl 3. Mis te arvate, mis ma homme terve päev teen... hahaaa... raske arvata eks ole. Kõige ebanormaalsem on see, et pean konverentsi kokkuvõtteid tegema, aruandeid ja rahaasju ajama, nu ei anta rahu eks ole. Püüa siis seda värki palavikus ja ilma vigadeta teha. Ma siin eile tõestasin jälle, et olen loomult blondiin. Nimelt leppisin maili teel kokku ühe Mikuga, et ta tuleb konverentsile pildistama. Konverentsil küsisin Mikult, et mis ta nimi on ja miks Mikk ei tulnud ja tükk aega seletasin talle, et tal ei ole mu e-maili, kuigi olime juba mitu kirja saatnud. Nu ma lihtsalt millegipärast otsustasin nime järgi, et ma tean seda Mikku nägupidi, aga konverentsil oli hoopis teistsugune noormees ja ma siis käitusin nagu viimane blondiin :)

Aga konverentsist nii palju, et asi toimus ja ma usun, et vägagi edukalt. Rahvast oli vähem kui oodatud oli, kuid ehk oli see siis soe kevadine ilm või eksamieelne ärevus, mis noori tabas, et nad viimasel hetkel ümber mõtlesid. Poisid, kes aitasid korraldada, olid väga-väga tasemel. Ma tõesti ei väsi neid kiitmast. Aa..... ma ju ostsin endale Kaubamaja meesteosakonnast lipsu ka :P

Raport Eestist

Nii. Vahepeal on siis juhtunud sellised asad:

1. Eestis jätkan sama moodi:

2. Olen leidnud endale uue sõbra:

3. Kõik teised sõbrad istuvad endiselt minu toas luku taga (vabandan, et mul ikka veel kapiuksi pole):

4. On ainult üks tõeline sõber:

side lõpp.

Kuidas Põhijumal Eestisse läks

Istud Praha lennujaamas ja mõtled, et Eestini on veel 6 tundi. Ja juba oled lennus olnud 8 tundi. No mis see olgu eks ole.... Ilm on, olgem ausad ja otsekohesed, s***. „Ma ei saa üldse aru, kuidas siin eldada saab, kui kõik nii hall ja vihmane on,” ütles Põhijumal, kes on viimased 5 päeva veetnud 30 kraadises Kreeka rannas päevitades ja ujudes. Ei tea, mis mind Eestis siis ootab? Ja üleüldse, tegelt mind ei huvita, mis ilm seal Eestis on, kodu ikkagist. Ja mis seal salata, praegu tahan ma koju!

Ma ostsin muidugi kingitusi ka ja siis on vaja need ju võimalikult kiiresti ära anda, et näha teiste inimeste silmis rõõmu, et neid meeles peeti. Aga aitab nüüd teistest, ma ei tohi oma ametit unustada (ego-maniakk, kes veel ei tea)...

Räägime siis minust: viimased päevad Kreetal olid tõesti suurepärased, sellist ilma pole ma vääääga ammu näinud. Aga ma ei nuta, sest et tänasest läks Kreekas külmaks ja seal on ainult 21 kraadi (ja Skineri elanikud, isegi kui praegu on soojem, siis ma ei taha sellest midagi kuulda). Käisin lõpuks esimest korda ka ujumas, st siis et minu pikkade vasrvastega koivad puutusid merepõhja täpselt 12.aprillil. vesi on nii mõnus soolane, et mul pole vaja väga karta ka, et ma mingi hetk võin lihtsalt põhja vajuda. Rannas on lamamistoolid. Ma siin ükspäev läksin sinna randa raamatut lugema ja iga kord kui onu kõhukotiga (kus siis eeldatavasti oli raha sees) lähenes, panin ma silmad kinni ja teesklesin, et magan, sest et kes see siis võtab rahakotti randa kaasa, kui maja on 30 m eemal. Niimoodi ma siis ei maksnud 3 eurot oma tooli eest J Meile meeldiva tasuta asjad, tasuta asjad, tasuta asjad (tervitan siinkohal Kullamaad)!

Eelviimasel päeval enne Eestisse minekut panime Heleniga ilusad kleidid selga ja läksime kambaga Tamami sööma, mis on siis Chania vanalinnas asuv superhea kreeka restoran. Ja me istusime väljas. Saad aru eks ole, istud väljas, sööd parimat kreeka toitu ja jood superhead majaveini. Ja sul on ainult kleit seljas ja kell on 23.00 eks ole. Ja väljas on mingi ligi 24 kraadi. Sellistel hetkedel tunned, et tahaks märkmeid teha (fantastiline nelik saab aru, mida ma sellega mõtlen... ehk siis saab aru, et ma ei mõtle midagi, vaid lihtsalt tahtsin kuskil mainida, et teeme märkmeid).

Nii täitsa muuseas mainin ära, et loen praegu raamatut sellest, kuidas edukad inimesed võivad saada veel edukamaks. Noh, selline kerge ego-maharahustamise raamat. Mulle meeldib. Ja ühe lolluse tegin muide praegu Ateena lennujaamas veel: ostsin mingi lollaka raamatu, mis pidi olema naljakas, aga lõppkokkuvõttes viskas mul see täiega üle ja ma hakkasin jälle oma edukate inimeste raamatut lugema.

Lennukis mul igav ei olnud. Seni olen mõlemad otsad saanud akna all istuda ja vaadata kui äge on ikka teiste asjade peale ülevalt alla vaadata. Nagu jumal ise eks ole. Võtsin seal topsi veini ja istusin niimoodi oma mõmmiga raamat näpus. Ja mul ei ole üldse piinlik nii lapsik olla. Ilus komplekt eks ole mõmmi ja vein. Imelik, et nad ei küsinud, et kas ma ikka täisealine olen J a ja siis ma sain loomulikult üksinda naerda ka lennukis. Mr. Beani näidati. Nu ja krt, ma ei saa mitte naerda, kui ma teda näen. Ja nu ja siis loomulikult tõestasin ma endale veelkord kui loll ma võin olla. Läksin ma siis rõõmsalt vesiklosetti. Vaatan uksel silt: occupied. Nu ja siis toetasin seal ülbelt vastu seina ja ootasin kuni vabaneb. Nu ja kui möödunud oli juba üks piinlik minut, siis otsustasin korraks selja taha vaadata. Seal oli ka klosett ja üllataval kombel vaba. Nu ja ma siis tegin näo nagu asjad peaksidki nii olema ja läksin klosetti.

Viimane lend oli kõige raskem. Ma olin nii väsinud, et isegi süda läks peaaegu et pakaks. Nu ja muidugi, kui ma lennukist maha tulin, siis ei suutnud ma ikka veel uskuda, et kodumaal ainult 4 kraadi on, nii et ma siis värisesin pooleks. Aga tuleb nentida, et selle viimase reisi ajal nägin ma midagi meeletult ilusat. Tähed olid taevad ja justkui meri oli meie all pilvkate ja mööda seda joonistasid kauneid mustreid välgusähvatused. Milline romantika Põhijumala jaoks. J Ja lennujaamas ootas mind kollaste lilledega noormees. No on alles romantika eks ole...

Eestis ootavad mind ees väga töökad 2 nädalat. Üritan selle aja sees ära teha konverentsi, uurimustöö, 4 esseed ja Kreeka jaoks ühe proekti. Kuidagi liiga ambitsioonikas tundub... no ma siis püüan vähemalt alustada, sest et kui ma tagasi Kreetale jõuan, siis mõtesin, et võiks viimast võtta, sest et aprill kujunes mul natuke närviliseks konverentsi pärast ja ma olen puhkust väärt J mais on mul siin nii palju tuttavaid ja sõpru ja perekonnaliikmeid vahelduva eduga, et ma ei sooviks samal ajal arvuti ja raamatute/artiklite seltsis veeta. Selline on siis eesmärk „aprilli lõpp 2008”. Kuid samas ei kavatse ma unustada oma sõpru, kellest ma nii väga puudust tunnen. Nii et kõik telefonikõned on teretulnud!

Kohtumiseni!

Alissa käis ujumas!

Täna on siis see päev, kus põhijumala jalg puudutas Jumalatemaa veepinda. Täna on üldse ülemõistuse super päev: ärkad kell 12, sööd rõdul võileiba, kirjutad oma vennale Laurale ühe maili eelseisva reisi kohta, võtad oma asjad ja lähed 50 m majast eemale randa. Võtad ühe lamamistooli, keerad õiget pidi ja lamad. Ja lamad veel... ja ilm on nii soe, tuult ei ole... täna oli väidetavalt 32 kraadi, homme 33. aga selline uduvine on, nii et päike ei kõrveta ja õhuniiskus on nii ok, et ilm on lihtsalt perfect... vot nii. ja siis mingi hetk võtad ennast kokku ja otsustad, et täna on see päev. vesi oli päriselt ka nii soe, ma mõtlesin, et ma ei tulegi sealt välja. pealmine kiht oli mõistagi täiesti supp. ja siis seal rannas on muidugi dush ka, sest vesi on ju siin ülemõistuse soolane. ja nii ma siis saingi lühikese ajaga täna väga õnnelikuks. vahepeal tegin ühte kreeka keele ülesannet, aga siis viskas üle. mõtlesin, et täna ei tee ma kohe mitte midagi...

tulin siin koju, tegin süüa ja otsustasin, et õhtul, kui kõik need tüütud inimesed on rannast lahkunud, võiks veel ujuma minna. ja ma teen seda kindlasti.

muuseas, homme on plaanis matkama minna kuskile Rethymno kanti, eks siis homme on mul palju emotsioone kindlasti ja palju huvitavat pajatada.

eilse ülikoolipeo kohta nii palju, et peol olid kaks keskkooli tšikki, kellel oli ema kaasas. ja siis tüdrukud istusid vahepeal, aga ema tantsis. vot selline diskokuninganne. huvitav, kas mina olen ka kunagi selline? :)

mõned pildid eilsest kella-6sest-rannas-õlle-joomisest:

Need siin on siis kreeka pardid (eilse blogi nali)

õhtul kl 9

Teate, mis on suurte akende võlu? Et sa võid diivani läbi selle rõdule lükata ja seal värske õhu käes väikest uinakut teha. Mõni hetk tagasi pigutasin just silmi, et kokku lugeda, mitu tähte ma näen... 3 tükki sain, nimelt täna oli küll ilus ilm, kuid mingi udu/pilv on peal, nii et tähti väga ei näe. Aga puhtalt see mõte, et nad on seal olemas...

Mul on käekõrval maasikad ja peas kõrvaklapid, kust tuleb ilusat muusikat. Ja sellistel hetkedel mõtled, et maailm on ilus koht, ka siis kui sa üksi oled, sest ma olen praegu lihtsalt õnnelik, et ma olen rõdul...õhtul... ja ei tee mitte midagi. ka mõmmi on mul kaisus. paar küpsist ka..

tunni aja pärast, kl 10, lubas Heleni sõber meid ülikooli viia, seal olevat pidu. me läheme ka korraks sinna a siis edasi otsustasime täna baari hoopis minna, mis me ikka kogu aeg diskol käime.

täna oli lihtsalt liiga raske päev. jamasin hommikust saati kella 5-6ni juhtimisteekonna asjadega ja ausaltöeldes on mul praegu kopp ees arvutist, homme ma selle lähedale ei satu. kui kopp ees oli siis võtsime Heleniga õlled ja läksime 50 m majast eemale randa rannatoolide peale õlut jooma. loomulikult sai hästi palju nalja seeriast "mitte keegi teine ei saaks aru", näiteks naised, kes kivide vahel ujusid jätsid mulle sellise mulje, nagu nad lihtsalt hängiksid seal ja nende kodu ongi meri ja siis Helen arvas, et äkki on nad siis pardid.. no jne.

Ja täna seal rannas niimoodi õhtul olles tundsin ma, kuidas tahaks lihtsalt üks õhtu sinna tulla ja raamatut lugeda. Ühesõnaga, täna ma tundsin, et olen üle pingutanud ja vajanud nüüd korralikku nädalavahetust.

Mister Kreeka 2008 valimised

Juba esimesel päeval, kui sattusin Kreekasse, tehti mulle üks ahvatlev pakkumine: olla Mister Kreeka 2008 valmiste komisjonis. Mõeldud - tehtud! Misterit valitakse Kreekas hoopis teist moodi, mitte nii nagu mujal Euroopas. Nimelt kestab kogu see üritus 2 kuud, mille jooksul kandidaadid peavad end näitama oma kõige tugevamast küljest. Nüüdseks on selgunud esikolmik ja minul on au otsustada, kes saab selle unistuste-tiitli omanikuks. Küll aga pean nentima, et mul on praegu tekkinud keeruline olukord, sest et ma ei suuda täpselt otsustada, kes on kõige nunnum, seega, mu sõbrad, palun ma teilt abi. Palun andke hääl oma lemmikule, et mul oleks kergem otsust langetada. Hääletamine on avatud kuni 20. aprillini, sest et 21.aprillil on lõppvoor ja ma pean teatavaks tegema selle õnneliku südametemurdja ja kuna see otsus ei saa kerge olema, siis ma tahan ühte päeva mõtlemiseks. Hääletage oma lemmiku poolt ja laske oma silmal nüüd puhata:

Kandidaat nr 1:



Kandidaat nr 2:



Kandidaat nr 3:



Anna oma hääl ja muuda maailm paremaks!

Üle pika aja on meil nüüd midagi toimunud. Eile oli Juan Carlose sünnipäev. Tegime talle tordi (mina tegin) ja kinkisime vöö, et ta enam oma pükste kaotamise pärast muretsema ei peaks. Õues oli meegasoe eile, nii et pidu oli chania vaatega vaateplatsil ja edasi läksime kõik üheskoos ja rõõmsalt Kliki.

Lõik Anelli, Heleni ja Alissa hommikusest kahekõnest:

ANELL: Alissa, mis sa täna teed?
ALISSA: ma lähen istun rõdul.
Väljas on väga soe. Anell läheb magama. Rõdule jäävad Helen (H) ja Alissa (A). on võimatult palav.
A: miks sul külm on?
H: ma ei saa kontrollida oma füüsilisi reaktsioone temperatuuri suhtes
Alissa läheb korraks kööki
H: tule nüüd siia, rõdul peab istuma!
Väljas on paks udu ja kõik on hästi valge, nähtavus kehv. Tuult ei ole üldse.
A: kas täna on jälle liivatorm, kõik on nii kollane?!
H: Alissa, mis foon sul täna on?
Jutt läheb kosmose peale üle.
A: reisime kolme aasta valguse taha (jutt käib valgusaastatest)
Helen põletab suitsu külgi.
A: miks sa niimoodi teed? Mis see annab sulle?
Kõik põnevad laused pannakse paberile kirja, aga nüüd sai paber otsa...
A: Paber sai otsa, enam ei tohi nalja teha!
Võetakse uus paber. Aga iga päeva jaoks on üks naljade paber, nii et...
H: nüüd on reedesed naljad, teeme ette ära!
Alissa läheb tühja kööki ja küsib:
A: kellel pastakat on?
H: järgmise päeva naljad ei tule hästi välja, tuleb ikka oma päeva nalju teha.
Helen joob õlut. Õlu tilgub pükste peale.
A: õllekompress
A: mulle meeldis eile üks Eesti sõna, a ma ei mäleta milline
A: ma vaatasin täna su õlga, päris pruun oli!
A: midagi ei saa enam öelda, kõik tuleb kirja panna!
A: mul hakkas õlg sügelema. Huvitav, kas päikesest?
A: mul on kohv otsas, kas ma peaksin midagi tegema? ... Äkki ma peaks nina nuuskama?
Ja siis tuli Marek ja avastas, et Helen tegi ta viimase suitsu ära. Karistuseks pidime kioskisse minema. Helenil peopluus seljas ja retuusid jalas, minul lihtsalt hästi suured Nike’i plätud, mis kõigile meeldivad.

Mitu varvast on pildil?

KUUM: Tõnis Mägi ja pop-duo Medusa lõid laineid Ateenas

Ja kes siis pealkirjas Tõnis Mägi nime silmasid, kuid keeldusid oma silmi uskumast, siis vaadake veel: Tõnn ja Meie.
Ja oligi nii, Anglikaani kirikus, Ateenas, oli kontsert, mida korraldas Eesti saatkond kohalikele eestlastele ja kõige tipuks, nii uskumatu kui see ka ei ole, pakuti kiluvõileiba. Me silmad läksid kohe särama ja siis seal oli kaks hästi nunnut rahvariietes kaksikut, kes käisid kandikutega ringi. Ja mingi hetk nad said vist aru, et lihtsam oleks kandik meie ette panna. Ja nii armas oli, kui inimesed tulid ja meie käest küsisid, et kas nad võivad võikut võtta. Nämm-nämm oli :P
Edasi arenesid sündmused aga väga ootamatult. Kirikus pakutud vein oli oma töö teinud ja siis läksime klubisse. No ja siis seal edasi ei olnud midagi ootamatut, kaks eputrillat hakkasid non-stop klubis tantsima, nii et lõpuks olime tähelepanukeskpunktis, ja mis kõige vahvam, meil oli oma fotograaf Anell. Nii et uus duo on sündinud ja meil on oma isiklik manager/fotograaf Anell. Tähtis, et me ise endaga rahul oleme eks ole :P
Ja siis üks mitte nii oluline asi: Akroplolis. No mis ma siin ikka nõmetsen- megailus oli.

Ja see oli kõige ilusam asi :D Mul on nüüd uus desktopi pilt :P
Ja järgmine päev käisime Ateena Ülikoolis. Hästi suur oli ja ausalt öeldes oli sümpaatsem kui meie Chania getto-kool. Ja kuna me oleme kõik sellised elektroonikahuvilised, siis saime ühe professoriga jutule, kes ühes laboris pidas kiire loengu tuuleenergiageneraatoritest ja päikeseenergiast ning siis.... ja siis ja siis ja siis: sõitsime elektroonilise Citroeniga, täis elektroonilisega ma mõtlen. See oli niiiiiiiii vaikne. Jõle sheff. Näete, ma sain rooli ka.
Reis Ateenasse oli ühesõnaga megavahva, kuid saime loomulikult mitte nii vahva punkti sellele panna. Nagu paljud juba teavad, siis ma ei salli lapsi, kes räägivad ja kisavad. Nu ja minu rõõmuks oli siis laevas minu magamistoolide juurde tekkinud mingi mutt kahe põngerjaga. Ja siis nad blokkisid mu vahekäigu ära, nii et ma terve öö togisin neid jalgadega, et mõista anda, kes siin boss on. Ja nu kui ma lõpuks tundidepikkuse meeleheitliku magamajäämise tulemusena lõpuks magama ka jäin, siis kohe hakkas väike plika jonnima ja jonnis ta nii kõva häälega, et kogu ruum ärkas üles. Ja lõpuks mulle tundus, et ta jonnib meelega, et ma magada ei saaks.
Nu ärme lase nüüd tujul langeda ja vaatame selle asemel hoopis mõnd põnevat fotosalvestust meie reisist: