Paradiis

17.-24.mai külastasid mind minu ülivägevad vanemad ja tänu neile sain ma lõpuks nautida kõike seda, mida Kreeta pakub. ausalt öeldes mul ei ole sõnu. Ma panen kõik selle lihtsalt piltidesse:

1. päev
Chania vanalinn, Vana sadam

Esimesel päeval tulime minu korterisse, sõime rõdul hommikust (nii nagi minu traditsioonid ette näevad) ja läksime Nea Chora randa. Emme ja issi olid sellest nii vaimustatud, kuigi mine seda niimoodi hinnata enam ei oska, minu jaoks on see kodu-rand. Siis läksime vanalinna jalutama ja õhtustasime kohalikus tavernas.










2. päev
Gramvousa, Balos beach

Teisel päeval otsustasin nad kohe loodusesse viia, et nad saaksid selle shoki, mille sain mina märtsis. Paradiis.













3.päev
Kreeta Tehnikaülikool, Stavros beach

Esmaspäeva hommikul panin lõplikult kokku oma projekti ja läksime ema-isaga minu ülikooli tööd ära viima. Minule üllatuseks mu ema-isale meeldis see ülikool :) okok, märtsis polnud veel lilli, nii et minnu esmamulje oli veidi teistsugune :)
Päeva teise poole veetsime ranades. Vee läbipaistvus ja temperatuur panevad siiani imestama. Nii ilus!





4. päev
Falassarna beach, Elafonisi beach

4. päeval otsustasime jälle ringi trippida ja loodusesse ning randa minna. Vesi oli Falassarnas nii soe, et ma tahtsin juba merineitsiks hakata ja sinna jääda. Elafonisis oli metsik tuul, seepärast ka selline maskeering. kuid siiski oli väga palav. Tagasiteel külastasime ühte kloostrit ka, ilus oli.

















5. päev
Glass bottom boat, Chania

Kuna olime väsinud ringisõitmisest, siis 5. päeva veetsime jälle Chanias. Läksime glass bottom boatiga lahele sõitma. Mulle nii meeldib meri... tahaks veel kuskile niimoodi paadiga minna.. ja siis hiljem viisin ema-isa kohalikku kiirtoidukasse gyros pitat sööma. aitab küll korralikest tavernadest :)









6. päev
Santorini- Fira, Oia

hmmm, algus ei olnud paljutõotav. Laev oli... merehaigete keskus ütleme nii. mina pidasin vaevaga 2 tundi vastu, mõtlesin viimse hetkeni, et ei ela seda üle. Ja siis oli pool päeva paha pärast. Meeleheide oli nii suur, et olin valmis lennupileteid ostma minema... aga siis lõin käega. üks rops ei ole 6000 eeki väärt :) aga Santorini on mega-ilus. Valged majad, ilusad kuplid... kaljud, sinine meri... susper! kusjuures tagasisõit oli ok, sest et lained lõikusid laevaga teise nurg all :)

















7. päev
Chania, bassein ema-isa hotellis

Viimane päev oli meil jumalast lebo. Käisime vanalinnas, super ilusad värvid olid, ostsime suveniire ja siis läksime ema-isa hotelli basseini juurde peesitama ja ujuma. Ranna jaoks oli liiga tuuline. Ja õhtul saime teada, et lend lükati edasi ja neile kingiti veel üks päev puhkust. Õhtul käisime Tamamis baby-sharki söömas :P









8. päev
Kalives beach, Kournas lake

Viimane päev oli super ilus jälle.. aga tuuline. Nii et läksime Kournas lake'i juurde uudistama. Laenutasime pedal-boati ja läksime järvele kilpkonnasid otsima. ei leidnud.. valest kohast otsisime :) ja siis nad läksidki ära... nii vahva nädal oli, ma avastasin enda jaoks jälle, et elu on nii ilus ja tuleb võtta viimast, sest mingi hetk olen Eestis Kopli kontoris tagasi... ja igatsen seda aega...

Õppimine teeb inimesest JÄNESE!

Jassu!

Kas te tahate näha, mida teeb inimestega õppimine? Olge lahked:

Kõigepealt tegelen rõdul sokkide kuivatamisega




siis saabub A le Coq



ja ei ole olemas paremat asja mõtteid täis ajule



ja siis kui tuuliseks kisub, on kuivatatud sokid sealt samast võtta

Tervist!

Mul on hea meel taaskord astuda siin teie ette ja pajatada mõningaid põnevaid sündmusi. Ma väga vabandan, et ei ole seni kirjutanud Mr. Kreeka tulemustest, saate aru, afterparty oli nii võimas, et niitis mu väga pikaks ajaks maha ja mr. Kreeka on nii šarmantne mees, et kõik naised olid pärast seda üritust veel tükk aega meeltesegaduses.
Võitlus oli väga tasavägine, kuid naiste, ja ka minu südame võitis kandidaat number 2. Ma tänan siinkohal ka kõiki oma sõpru, kes aitasid mind selle raske valiku osas. Auhinnaks teile: kuna mul on nüüd mr. Kreeka kontakt olemas, siis võin korraldada teile romantilise kohtingu, juhul kui kreekamaale satute loomulikult.

Olgu sõbrad, räägin nüüd sellest, mis reaalses maailmas ka toimub. Nimelt oli mul siis õhtul Chaniasse jõudes 39,3 palavik. Ma seda tõmblemist ei oskagi kirjeldada, mis selle palavikuga kaasneb, uskuge mind, värin see ei olnud, puhas tõmblemine. Oma 5 päeva veetsin Chanias Skineri korteris oma voodis, isegi arvuti taga ei viibinud, sest numbrist „39” oli saanud see tüüp, kes ei tahtnud minu juurest lahkuda. Nii ma siis seltsisin temaga päevast päeva. Olevat viirus Eestist, et muud ei ole kui ainult tappev kuumus sinu kehas. Aga 6ndal päeval suutsin ilma tablettideta hoida seda temperatuuri 37,7 peal. Ja eile ei olnud üldse palavikku.
Milline oli siis mu päevakava: magan, söön, magan, magan, söön, magan.... lähen rõdule kasse vaatama, siis magan jälle, vaatan õhtul filmi ja siis magan jälle. 5 päeva. Ma ei saa mainimata jätta, et samal ajal olid mul siin sõbrad Eestist, 5 tükki eks ole ja ma ei saanud nendega hängida. Tänud Renéle, et ta mulle vähemalt lolli juttu rääkis tujutõstmiseks. Njah, kohalikud erasmused ja muu loomad käisid samal ajal Gramvousa ja Elafonisi rannas trippimas ja grillisid üks õhtu siin rannas jne.... a noh, ma lohutan ennast sellega, et mul on see veel kõik ees kui emme ja issi tulevad.
Eile olin ma hästi õnnelik, käisin apteegis. Esimene õues käik üle pika aja. Ostsin maaikat ka ja istusin 45 minutit rõdul, et värsket õhku hingata.

Tänase hommiku veetsin ma aga triksiga, ok, päevitusriietega rõdul. Ei tea jah, mis ma tegin. Päevitasin lõpuks ometi.
Muide, mul on siin uus sõber. Ma käin teda õhtuti rõdul vaatamas. See on kiisu, kes teeb hästi koledat häält ja siis ta vahetab asukohta, nii et kord on teda ühel pool maja kuulda ja kord teisel. Näe, mu sõber: